Kalle Mihkels Elust ja Olust

May 2, 2007

Mulgi mõistus ja tartlase tarkus

Filed under: Uncategorized — Kalle Mihkels @ 6:53 am

Ei mäleta täpselt, kas see oli Koidula või Kitzbergi näidend, millest on pärit pealkirjas toodud lause. Aga öeldu mõte on mul siiani meeles – kui mulk ja tartlane midagi koos teevad, on see targalt ja hästi tehtud. Seega peaks just tänases Eestis kõik kõige paremas korras olema. Tegelikult on asjad täpselt vastupidi. Vastloodud valitsuse, või isiklikult peaministri (?), läbimõtlemata otsus on viinud Eestimaa sügavasse kriisi. Purukspekstud, paljaksröövitud ja lagastatud pealinn, kaitseta jäetud hirmunud inimesed, rahvuste vahel lahvatanud vaen, üleriigiline kuiv seadus ja tuhanded politseinikud tänavatel. Mis see on, kas sõda ? Ei, siin täidetakse hoopis valimislubadusi. Tsiteerin artiklit Delfist: „Lubadusega pronksmees ära viia ju Ansip oma rekordilise häälesaagi korjas ja teiseks ametiajaks võimule pääses. Selle lubaduse täitmatajätmine ükskõik missuguste põhjendustega oleks olnud valitsuse ja valitsusjuhi krahh.” Kas nii lihtne see asi ongi ? Kas kümned tuhanded inimesed, kes andsid oma hääled lubaduse eest pronkssõdur teisaldada, on nüüd rahul ja õnnelikud ? Mida tunnevad oma hinges need, kellele monument sümboliseeris nende sõjas langenud lähedaste mälestust ? Ja mida võitsid või kaotasid need sajad tuhanded eestimaalased, kellel oli täiesti ükskõik, kas pronkssõdur Tõnismäel seisis või mitte ? Usun, et võitjaid pole ei siin- ega sealpool, me kaotasime kõik midagi.

Selle lubaduse täitmatajätmine ükskõik missuguste põhjendustega oleks olnud valitsuse ja valitsusjuhi krahh

 

Samas ei ole ühtegi õigustust sellele, mis toimus öises Tallinnas. Peksti puruks aknaid ja autosid, vägivallatseti, varastati, rööviti ja tapeti. Seda pikka aega karistamatult. Inimeste appikutsed läksid politsei kurtidele kõrvadele, abi lihtsalt polnud kusagilt võtta. Rööviti kõike, alates suitsupakkidest ja kommikarpidest, kuni teksapükste ja kallite maalideni. Viinaletid tühjendati tilgatumaks ning seda enam saadi julgust ja jõhkrust juurde. See oli tõeline marodöörlus, kuritegu, mille eest igal ajal ja igal maal on sõjaolukorras olnud ainult üks karistus. Marodöörid lastakse kohapeal ilma kohtuta maha. Tänaseks on kogu aktsiooni organisaatorid vahi all, selguma hakkavad mitmed üksikasjad. Nagu see, et suur osa vägivallatsejatest olid inimesed, kes elavad Eestis ajutise elamisloaga. Kas mitte just nemad polnud need treenitud lihaselised noored mehed, kes politseile kallaletungijate esiridades kõigile teistele eeskuju andsid. Neid ootab pärast karistuse ärakandmist maalt välja saatmine. Ligi tuhat inimest peeti politsei poolt kinni, loodetavasti selguvad fotode ja videosalvestiste läbivaatamise käigus veel sadade varaste ja röövijate nimed. Kurjategijad peavad saama karistada ja seda seaduse kogu rangusega. Mul on äärmiselt kahju, et märatsejate hulgas oli palju koolilapsi, nii poisse, kui tüdrukuid. Siin peaks iga lapsevanem, koolijuht ja õpetaja vaatama kriitiliselt peeglisse. Kas me ikka oleme kasvatanud lapsi nägema elu laiemalt, kui oma mätta otsast, õpetanud läbi saama teistest rahvustest noortega, selgitanud elamise põhitõdesid ? Loomulikult ei hakka eestlased ja venelased mitte kunagi suhtuma 9. maisse üht moodi. Jah, sõja ja verevalamise lõppemine tegi suurt rõõmu kõigile. Aga kui venelastele on see päev suure võidu püha, siis eestlastele 50-aastase okupatsioonireziimi algus. Seda ei saa muuta, see on ajalugu ! Mis ei tähenda, et edaspidi ei võiks me kõik elada sõbralikult üksteise kõrval vabas Eestis, mõista üksteist, õppida üksteiselt ja tunda rahulikust ning turvalisest elust rõõmu. Rahuneme, teeme olnust õiged järeldused ja läheme eluga edasi !

Kõigile mustamäelastele südamerahu soovides,

 

Kalle Mihkels

 

Create a free website or blog at WordPress.com.